Tutvusin küll nii Alveri kui Talviku luulega, kuid otsustasin põhjalikumalt viimase teostesse süveneda, kuna varasemad kogemused Alveri luulega on mind üpris külmaks jätnud. Eelkõige üllatas ja samas häiris, kuivõrd keeruline oli Heiti Talviku luulet mõista, sealt midagi enda jaoks välja noppida. Nii mõnelgi korral tekkis "ahhaa"-efekt alles luuletuse mitmendal lugemisel ning siiski jäi veel õhku küsimus, kas olen asjast õigesti aru saanud. Üldiselt tundus tema loome mulle väga inimlik ning kirjeldused ja teemakäsitlus väga siirad. Ja ilma häbita kirja pandud. Tundus, et ta ei karda oma nõrku külgi välja tuues end naeruvääristada. See oli vahelduseks...meeldiv.
Liina
No comments:
Post a Comment