Heiti Talvik
Jälle vaarun koju
pisarais ja purjus.
Ah, kui naeruväärselt
eluõnn mul nurjus!
Jälle kord su hellus
äratas mus looma.
Ime veel, et rentslis
maoli ma ei rooma!
Udus talihommik
virgub sularõske.
Äkki tabas laksuv
lumepall mu põske.
Noor ja karjuv kari
rõõmsaid piimakärsse
rühkis koolimajja
veerima mu värsse
No comments:
Post a Comment