Betti Alver
Varsti olen sulle vastik,
siiras sõber: pää on kuum,
aga jahedaks kui nastik
ikka jääb mu sisim tuum.
Vaadeldes sind peksab tasem
süda troostitu ning julm.
Veidi kõrgemal kui vasem
seisab sinu parem kulm.
Kui su lauba kullatooni
hajameelselt veavad jooni
minu sõrmed lohakad,
muutub äkki päike õelaks
ja sa tunned, nagu nõelaks
nahka kuivad ohakad.
No comments:
Post a Comment